Liikmeskond
Spilkur
Vapiloom ja Saue VTÜ kõige noorem vabatahtlik päästja. Sündinud alles 07.05.2025 ja liitus meie päästeperega 28.06.2025. Tema nimi on tuletatud “Spiro” ja “Vilkur” kombinatsioonist.
Alice Juurik
Asutajaliige ja Saue VPK komandopealik.
Riho Juurik
Asutajaliige. Vabatahtlik päästja kuna Alice.
Argo Liiskmann
Asutajaliige.
Olen vabatahtlik päästja, sest see annab suurepärase vahelduse hallile argipäevale ja korraliku adrenaliinilaengu.
Silver Siidirätsep
Asutajaliige.
Sellele küsimusele – miks olen vabatahtlik päästja ? , sellele on väga raske vastust leida. Nüüdseks olen aru saanud , et ilma vabatahtliku päästeta oleks elu vist päris igav. Olen nii mõnelgi põneval sündmusel käinud, olen leidnud nii mõnegi hea tuttava/sõbra.Elus peab ju veidikenegi vaheldust ja põnevust olema 🙂 . Aga kui niiöelda nalja vastus anda, siis see oleks – Mulle meeldib veega mängida ja kuna lasepõlves ema mul seda teha ei lubanud eriti , siis proovin nüüd kõik selle tasa teha millest lapsepõlves ilma jäin 🙂
Kristi Liiskmann
Olen vabatahtlik päästja, sest Saue VTÜ-s on koos väga äge seltskond ning see annab hea vahelduse argipäevale.
Garry Kruusma
Esialgu oli see soov ka oma vaba aega sisustada pääste teemalise tegevusega, kuid kui sain Saue vabatahtliku pääste seltskonnaga tuttavaks siis võin julgelt öelda, et see seltskond on see mis mind ikka kutsub uuesti valves käima. Kui kaasvõitlejad on nii vägevad siis on kohe lust tegeleda vabatahtliku päästega.
Liina Valner
Minu teekond vabatahtlikuks päästjaks saamiseni algas nüüd tagantjärgi mõeldes juba lapsepõlves, mil ma sõna otseses mõttes nutsin end peaaegu igal õhtul magama, kui päeva jooksul mõnda hädas looma, lindu, putukat või inimest nägin. Aitasin tookord jõudumööda ning vanemate juhendamisel ja kaasabil. Olin kindel, et kui minust loomaarsti ei saa, siis saab minust vähemasti kas maailma parim juuksur või maailma parim kassapidaja. Elu tuli aga vahele ning tänaseks olen ma omandanud kõrghariduse hoopis kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas ning sellele ka kogu oma karjääri pühendanud. Lapsepõlveunistused pole aga sellegipoolest ununenud ning mul on siiralt hea meel, et leidsin tee oma kodukandi vabatahtlikku päästekomandosse, kus saan õhtutundidel ja nädalavahetustel oma “väikese mina” unistust lunastada ehk PÄÄSTA! 🙂
Heiko Porval
Miks hakkasin vabatahtlikuks päästjaks? Veider huvi leegitseva tule ja voolava vee suhtes? Ei usu… vabatahtlikuna tõmbredelil ronides karjääri ka ei tee aga samas üsna kõrgele saab tõusta (vähemalt 3nda korruse kõrgusele kui jalg väga ei värise). Aga miks siis? Tahaks olemas olla oma kogukonna jaoks, parim operatiivauto on seisev operatiivauto, järelikult on piirkonnas kõik korras. Kui aga häirekellad alarmeerivad on oluline, et abivajajani jõuaks abi võimalikult kiiresti. Samuti meeskond kellega koos vabatahtlikuna “töötame” koosneb inimestest keda koondabki sarnane huvi olemas olla kui on vajadus. Leian, et on väga äge toimetada meeskonnas, mis isetuna toimetab laiema heaolu mitte vaid oma huvide nimel.
PS! Saue seltskond on äge – tule Sauele vabatahtlikuks, auto on suur ja kabiinis on kohti.
PSS! Jõusaali ehitasime ka – seega see pole enam vabandus, et vaja jõmmi trenni minna, saab valves olles ka liigutada.
Mari Viitmann
…
Moonika Ots
Otsisin vabale ajale mõtestatud tegevust ja leidsin selle vabatahtlikust päästest. Ja ma ei kahetse ühtegi minutit.
Lauri Vetesina
Olen kaotanud ka ise vara seoses tulekahjuga. See hetk pani mõistma, kui oluline on, et keegi oleks hädasolijate jaoks olemas. Liitusin vabatahtliku päästega, et olla toeks just siis, kui seda kõige rohkem vajatakse.
